Eesti pole üksik saar ajaloo ulgumerel

http://www.ekspress.ee/2008/11/22/areen/5469-eesti-pole-yksik-saar-ajaloo-ulgumerel

Artikkel räägib intervjuust suursaadik Margus Laidrega, kes kirjutas hiljuti üle seitsmesajaleheküljelise monograafia “Dorpat 1558–1707. Linn väe ja vaenu vahel”. Selle võib liigitada ajaloo ja tänapäeva alla (rahvusvahelised suhted).

Autor räägib, et tal polnud alguses plaaniski nii mahukat teost kirjutada. Plaanis oli ainult artikkel Tartu langemisest 1704. aastal professor Helmut Piirimäe 75 aasta juubeliks. Kuna see teema valmistas aga Laidrele palju huvi, otsustas ta teemat rohkem uurida ja nii valmisti üle 700-leheküljeline suurteos.
Raamat räägib muutustest mis 1558-1707 aastal Tartule osaks said ja kuidas need sündmused Tartut kujundasid ning kuidas Tartu neid omamoodi vastu muutis. Nimelt vahetus Tartus 1558-1708 aastatel võim kaheksal korral. See kõik on jätnud linna kujunemisesse oma jälje, mida võime veel tänapäevalgi märgata. Autor selgitab, et kindlasti ei ole raamatu puhul tegu kiidulauluga linnale vaid hoopis austusavaldusega kõigile neile, kes on ärevatel aegadel Tartule truuks jäänud ja linna saatusele kaasa elanud. Samuti pole ta sõnul tegu nutulauluga, sest hoolimata raskest minevikust, on linn püsima jäänud.
Stockholmi ülikooli keskaja ajaloo professor on väitnud, et eestil polegi oma ajalugu. Et see, mida meie nimetame oma ajalooks, on vaid osa teiste, eestit vallutanud riikide ajaloost. Sellele väitele julgen aga sama julgelt kui raamatu autor, vastu vaielda. Sest ajaloo puhul ei ole kunagi tegu ühepoolsusega. Psühholoogiakursuselt teame, et konfliktil pole kunagi ühte süüpoolt, mõlemad osapooled on valesti käitunud ja kunagi ei lasu süü ainult ühel. Sama kehtib ka sõdade ja vallutuste puhul, see hõlmab kõiki riike, kes selles osalevad. Isegi kui Tartu on see linn, mis on olnud rootslaste võimu all ja mitte vastupidi, on tegu ikkagi perioodiga nii Tartu kui ka Rootsi ajaloost! Artiklis on ära märgitud ka Tartu ülikooli rajamine. Nimelt ei peaks ülikooli rajamise tänu nii palju seisma rootslastel kui poolakatel. Sest kui poolakad poleks Tartusse jesuiitide kolleegiumi rajanud, oleks rootsiaegse ülikooli sünd olnud vägagi küsitav.

Kuigi Tartu ajaloost ei peegeldu sama suurt vastupanu võõrvõimudele kui Tallinna või Riia omast, on linn siiski püsima jäänud. Seal tegutseb Baltimaade vanim ja väärikaim ülikool ning elu ''keeb'' seal täie hooga!