Eesti võimalus on ­tasakaalus ainering

http://www.ekspress.ee/2008/10/02/areen/4611-eesti-voimalus-on-tasakaalus-ainering

Artikkel räägib rohelise turunduse tähtsusest jätkusuutlike tulevikuplaanidega riikidele. Liigitaksin selle keskkonna ja loodushoiu teema alla.

Artikkel algab 1987. aastal valminud dokumendi "Our Common Future'' ehk "Brundtlandi raportina" tutvustamisega. Selles on sõnastatud jätkusuutliku arengu definitsioon, mille kohaselt on jätkusuutlik areng selline areng, mis vastab praegustele vajadustele, säilitades samal ajal tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada nende vajadusi. See tähendab, et kasutades erinevaid loodusvarasid, peame mõtlema ka tulevaste põlvede peale. Kui 2002. aastal kasutasime 23% rohkem loodusressursse, kui maakera jõuab toota, siis aastaks 2050 tarbiksime juba kaks korda rohkem, kui maakera jõuab toota.
Lahenduseks on artiklis pakutud nn. roheline eluviis ehk põhimõte jääk=toit. See tähendab, et kõik, mis on toodetud, kuluks sajaprotsendiliselt. Et toodetud kauba jäägid võiksid tänu looduslikule aineringlusele taas kord sattuda meie toidulauale. Sama põhimõte on ka hällist hällini kontseptsioonil.
Tänapäevaks on teadlased täiesti kindlad, et globaalse soojenemise põhjustajaks on inimene. Paljud on seda kuulda võtnud ja oma elustiili muutnud. Näiteks rakendab aineringluse põhimõtet trükifirma Ecoprint, kes kasutab ainult loodussõbralikke trükivärve ja taaskasutatud või FSC-sertifikaadiga paberit. Samuti on nende peakontor disainitud ja ehitatud kõige modernsemate ökoloogilistele saavutuste abiga. Muuhulgas saavutavad nad nii tervelt 60% suuruse vee kokkuhoiu.
Kahjuks on ka palju neid, kes on rohelisest eluviisist valesti aru saanud või ei soovi sellest lausa midagi kuulda, nende inimeste puhul kehtib põhimõte '' pärast mind tulgu või veeuputus ''. Need, kes selle kontseptsioonist aga päris hästi aru pole saanud, arvavad, et piisab sellest, kui teed endale aeda kompostihunniku või jätad suitsetamise maha. Muidugi on ka nendest kasu, kuid tänapäevaks on ökoloogiline mõtteviis levinud utoopiliste täpsusteni mis tähendab, et energia ja erinevate loodusvarade tarbimiseks on mõeldud välja palju erinevaid alternatiive. Kuigi see tundub paljude jaoks tundmatus kohas vette hüppamine, on hüpe seda väärt.
Artiklis on veel mainitud, et kui paljud eestlased mõtlevad, et meie riigi puhul on tegu väga väikese reostusastmega, siis eksitakse.
Kui me suudaks rohelist mõtteviisi oma riigis suurendada, oleks meie majandus ka konkurentsivõimelisem. Artikkel ütleb, et muidugi ei lahenda ökoloogiline eluviis majanduskriisist tingitud probleeme ega muuda olukorda üleöö. See protsess vaatab tulevikku ja suurendab riigi jätkusuutlikkust, tagades meie lastele ja lastelastele samasuguse heaoluriigi nagu meil praegu on.